Puidu värvimine

Puidu värvimine ja sellega seonduv

Hea ehitaja ja koduomanik, enne kui otsustad puitu värvida, pea nõu spetsialistiga. Kindlasti pole abi anonüümsetest foorumitest, kus kõik soovitavad kõike ja Tom Sawyeri moodi plangu võõpamisest ei pruugi midagi välja tulla.

Siinkohal mõningaid soovitusi ja selgitusi, et raha poleks maha visatud.

Kõigepealt tuleb selgeks teha, millise värviga ja millist puitu värvida.

Alustama peaks õigest laua valikust. Sobivaim fassaadilaud on kuusk, niiskus mitte üle 18%. Männilaud sobiks rohkem siseruumidesse, sest mänd ja lehis on vaiguküllased puidud ega taha seepärast värvi küljes hoida. Samuti muutuvad oksakohad heleda värvi puhul värvides kiiresti kollaseks.

Välisvoodri puhul on peamiselt kaks varianti. Kui ehitise fassaad on  päikesele avatud, siis oleks mõistlik kasutada:

Peensaetud pinnaga lauda ja katta see vesialuselise polüakrülaat värviga, sest vesialuselised värvid on parema toonipüsivusega. Vältima peaks erksaid toone, sest need muutuvad UV kiirguse käes kiiresti halliks. Soovitavalt peaks kasutama nende tootjate värve, kus värvile lisatud ka biotsiidsed ained, mis kaitsevad puitu ka värvi all. Vältima peaks liigse liimi sisaldusega värve, mis puidu paisumisele ja ahenemisele kaasa ei suuda mängida, pragunevad ja jätavad läikiva pinna. Samuti ei sobi peensaetud pinnale kanda õlivärve sest need on liialt paksud ja kareda pinna tõttu satub puidu pinnale liiga suur kogus värvi, mille puit ise maha heidab. Paks kiht õlivärvi ei kuiva ning veab pinna kortsuliseks, mõne aasta pärast aga tekib „krokodilli nahk“. Ka ei sobi karedale pinnale toonitud puidukaitsed ehk lasuurvärvid.

Peensaetud pind ei vaja nakke parandamiseks mingit krunti sest on niigi kare ja hea nakkuvusega. Kui aga värv ei sisalda piisavalt biotsiidsed aineid, tuleks pind eelnevalt töödelda puidukaitsevahendiga. Puidukaitsevahend kaitseb puitu ka siis, kui värvi pind on saanud vigastada, näiteks naelapead on löödud liiga sügavale. Suuremate koguste värvimisel on mõistlik värvida esimene kiht Primeriga, mida on võimalik toonida, ja on põhivärvist soodsama hinnaga, kuna ei sisalda pinda tugevdavat kõvendit. Väiksemate koguste puhul võib esimese kihi värvimisel lisada kuni 15% vett, et värv tungiks sügavamale puitu.

Täispunn peensaetud välisvoodrilaud.

Hööveldatud pindadele on sobilikud õlisisaldusega värvid ja toonitud puidukaitsevahendid ehk lasuurid. Kuna õlimolekulid on oluliselt väiksemad kui lateksil, siis suudavad tungida sügavale puitu ja kaitsevad puitu tõhusamalt. Lisaks püsivad need optimaalse kihina ka oluliselt kauem kui vesialuselised värvid, mis oma olemuselt on justkui liimid, mis kleepuvad pinnale. Õlivärviga värvides oleks mõistlik pind eelnevalt töödelda lahusti baasil oleva puidukaitsevahendiga. Esimene kiht värvi lahjendada selle sama puiduimmutiga ja lasta korralikult kuivada. Kuivamiseks ei sobi kuum ja päikeseline ilm, sest siis kuivab värv liiga kiiresti ja ei nakku puiduga. Õlivärvid tuleb kanda peale õhukeste kihtidena, sest see õlivärv mitte ei kuiva vaid oksüdeerub ja seepärast peab kogu värvimass saama piisavalt hapnikku. Lasuurvärvidega värvides  on eeliseks puidu omapära säilimine, mis toob esile puidu tekstuuri. Parima tulemuse annavad lahusti baasil ja õlisisaldusega toonitudpuidukaitse vahendid mis  on rikastatud biotsiididega.

Kindlasti ei soovita kasutada vesialusel lasuure nende lühikese eluea tõttu, seda eriti heledate toonide puhul, sest nad ei suuda  vastu panna UV-kiirgusele ning pind ei moodusta vetthülgavat kihti. Juba esimene tugevam vihm peseb fassaadi puhtaks.  Toonitud puidukaitselasuuride puuduseks on väike toonivalik tootja poolt. Küll aga on toone piisavalt, et kokku segades saada endale sobiv toon. Kahjuks pole ka kvaliteetseid lasuurvärve võimalik ehituspoodidest osta, vaid selleks tuleb pöörduda tootja esindaja poole. Vesialuselistest värvidest on sobilikud sileda pinna värvimiseks Vinha tüüpi värv, mida meil müüakse Vivacolori kaubamärgi all nimetusega “Ultima“. Tegemist on hea nakkuvuse ja biotsiide sisaldava värviga, mis jätab puidu tekstuuri aimatava. See värv sobib peamiselt uue puhta puidu katmiseks, sest tema kattevõime on värvi eripärast sõltuvalt tagasihoidlik.

Täispunn hööveldatud voodrilaud.

Värvimisest: WoodPaint OÜ teostab vaid pintsliga käsitsi värvimist, sest pintsli karvad aitavad värvil sattuda puidu kiudude vahele. Seetõttu kasutatakse värve, mis on tootja poolt mõeldud pintsliga värvimiseks. Pintsliga kantakse puidule vähemalt kaks kihti värvi, kuna puidu eri osad imavad värvi erinevalt ja osa pinnast jääb erinev. Teise kihiga saab ühtlase pinna. Optimaalne värvi kogus puidu pinnal oleks kuni 250gr/m2 kohta. Vältida tuleks liigse värvikoguse sattumist puidu pinnale, kuna siis ei ole võimalik niiskusel puidust väljuda ning vesi ajab värvi maha. Samuti ei mängi paks värvikiht puiduga kaasa ja praguneb. Erinev on aga tööstuslik värvimine, kus värv kantakse puidule pihustitega ja seejärel harjatakse puidu sisse. Säärase tehnoloogia juures kasutatakse oluliselt erineva koostisega ja viskoossusega värve. Seepärast kaetakse kolm õhukest kihti: 1 kiht primerit ja 1 või 2 kihti põhivärvi, olenevalt tootest.

Tööstusliku värvimise miinus on see, et värv satub ka laua tagaküljele ja jätab laua umbseks.

Parima tulemuse saab, kui kogu ehitusel vajaminev puit värvitakse enne seina paigaldust. Fassaadi üle värvida on väga keerukas. Peaaegu võimatu on pidada märga joont, et ei tekiks kuiva ranti. Sellisel juhul jääb sein ruuduline. Soovi korral saab naelapead üle värvida kolmanda korrana, siis ei jää üle värvitud koht näha. Lasuurvärvide puhul aga pole naelapäid võimalik üle värvida ja ega pole vajagi, sest sirge rida naelapäid ei häiri. Lisaks koorub tsingitud naela pealt värv kiiresti  maha.

Mis puutub oksakohtade töötlemisse oksalakiga,  siis tervel maja fassaadil seda teha pole otstarbekas. Kuna tegemist on tugeva vesialusel lakiga, siis õlivärvide juures seda kasutada ei saagi. Voodrilauda töötlemikseks on ta liiga kallis, ca 20 eurot liiter ja tulemus on nullilähedane. Puidus olev vaik väljub soojuspaisumise tagajärjel ja seda ei peata miski. Ainus lahendus on vaiguga mittereageerivad värvid ja mõne aasta pärast üle värvimine, kui kogu vaik on lauast välja tulnud.

 

ÄRA  TEE KUNAGI NII:

Ära värvi fassaadi peensaetud lauda valge või heleda tooniga, kui hoone lähedal kasvavad puud ja põõsad ning kõrge rohi. Tulemuseks on kiiresti rohetav sein.

Ära värvi lauda kahelt poolt. Niiskus ei saa vabalt eralduda ja puit mädaneb värvi all ning sellisel juhul ei aita ka puiduimmuti.

Ära kasuta aialippideks peensaetud pinnaga puitu ja latekstüüpi värvi. Kare pind korjab kiiresti mustust ja mittehingav värv paneb puidu mädanema. Sellisel juhul on laud justkui kilekotis.

Ära värvi varem vesialuselise värviga värvitud pinda õlivärviga. Vesialusel värv on kleepvärv,  õlivärv, imbvärv.

Ära kanna puidu pinnale liiga paksu värvikihti, see moodustab omaette terviku ja ei ela puiduga kaasa ega lase niiskusel puidust auruda.

Ära löö naelapäid värvikihist läbi, vigastatud puit hakkab lagunema

Ära ehita valesti! Ükski immuti ega värv ei kaitse puitu ehitusvigade eest, kui puit ei saa mõlemalt poolt tuulutatud.

Looduses toimib ring, kus mullast võetu peab ka mullaks saama. Hoia ja kaitse oma kodu puitosi mullaks saamast, seda nii päikese kui ka vee eest.

Ago Talalaev

WoodPaint OÜ